|
Post by Samara Soul on Jan 11, 2008 17:04:40 GMT 3
Samara kergitas õrnalt kulme. "Ahsoo.. No tänan väga teie lahke lubamise eest," lausus tütarlaps ning hakkas lossi poole kõndima. Siis aga mõtles ta ümber ning jooksis kaarega metsa poole. Ta jooksis kaua, kuni teised olid silmapiirilt kadunud. Tütarlaps mõtles juba metsa minna, kuid ta siiski ei teinud seda. Ta vaatas ringi, süda ärevalt põksumas. Mis toimus ? mõtles ta endamisi.
|
|
|
Post by Marcus Prophesy on Jan 11, 2008 21:31:16 GMT 3
"Ohtlik ei ole niivisi ringi jalutada ?" päris põõsa varjus üks madal noormehe hääl. Järsku tuli inimene nähtavale. "Sul vist paluti lossi minna ?" küsis Slytherinlane tõsise pilguga. Peagi ta aga juba naeratas. Kuule, jalutame ?" pakkus poiss välja. Kuulmata Koolivanema vastust, hakkas ta mööda metsaserva ringi kõndima.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 12, 2008 12:38:04 GMT 3
Samara kiljatas vaikselt, kui kuulis kellegi häält enda seljataga. Näinud aga, et see on Marcus, virutas tütarlaps suhteliselt tugevalt noormehel vastu kätt. "Kasu mind siis niivisi ehmatad. Ma oleks surma saanud," lausus tütarlaps alahuulde hammustades.
Noormehe küsimusest aga ei teinud Samara väljagi. Ta teadis väga hästi, et ta pidi lossi minema kuid millal enne oli ta reegleid järginud.
Kuulnud poisi palvet, noogutas tütarlaps ning lükkas ühe ronkmusta juuksesalgu silme ette ning sättis seejärel enda valget salli. Seejärel hakkas ta noormehe kõrval jalutama.
|
|
|
Post by Marcus Prophesy on Jan 14, 2008 8:19:33 GMT 3
Marcus ohkas vaikselt. Ta nägu oli väsinum, kui iial varem. Ta võttis taskust suitsupaki ning tðäksi. Teades, et Samara ei suitseta, ei hakanud noormees seda talle isegi pakkuma. Meenutades, kui palju oli tüdruk aastaid tagasi sutsetanud, muigas poiss peagi. Lõpuks ta juba naeris kõva häälega.
Seejärel süütas ta suitsu ning tõmbas sealt paar tugevat mahvi. "Tead," alustas noormees muigega. "Sigatüükas on hetkel igav," lausus noormees turtsudes. Ta teadis, et tüdruk arvab teisiti. Seda tegi Samara alati, kuid see oli kõigest poisi arvamus.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 15, 2008 8:03:32 GMT 3
Samara vaatas suitsu Marcuse käes. Õnneks oli ta sellest üle saanud, ega kahmanud seda noormehe käest ära, nagu varem. Ta noogutas vaikselt ning ohkas seejärel. Sigatüükas oli tõesti igav. Kõik tema sõbrad olid justkui maa-alla vajunud. Isegi Harja oli harva näha. "Ma tean, aga siis peaks ju midagi ette võtma. Aga mida ?" küsis neiu ning hammustas õrnalt alahuulde.
|
|