Post by Samara Soul on Nov 26, 2007 14:49:46 GMT 3
"Noh, põhjani põhjani," lausus Alex muiates ning vaatas, kuidas Samara endale Tuliviskit kurku kallab. Koolivanema nägu oli punane, sest ta õieti ei hinganudki. Ta üritas parasjagu ühe sõõmuga tervet pudelit tühjaks juua. Nad olid peol. Tema, Alex, Joselle, Pudel (teda kutsuti pudeliks, sest ta kael oli väga pikk), Marcus, Jane, Kevin, Täpsik (ka hüüdnimi... nägu oli tedretähne täis), Klemens ja Marianne. Kell hakkas näitama umbes kaks öösel ning pidu toimus muidugi Alexi juures, kelle vanemad olid taaskord ära läinud.. Väitsid, et enda sugulaste poole. Samara ise oli enda vanematele öelnud, et läheb Marianne poole ööseks, kuid nad olid kahekesi hoopis läbule hiilinud.
Lõpuks asetas tütarlaps täiesti tühja Tuliviskipudeli lauale. "Joodik, raisk !" hüüatas Pudel irvitades ning võttis tühja Tuliviski pudeli enda kätte, et kontrollida, kas seal oli veel mõni tilk alles või mitte. "Kuule, sul on päris hea kopsumaht, ma vaatan," sõnas Marianne irvitades. Samara aga sosistas talle kõrva: "Sa tõesti arvad, et ma jõin selle ühe sõõmuga ära ? Oh ei." Seejärel vaatas ta taas teiste poole.
Alex aga pani nüüd puldist musakeskuse käima. Suuretest kõlaritest hakkas järsult mingi Tiesto lugu. "Pane see sitt küll ära" lausus tütarlaps muiates. Alex vaatas irvitades enda tumedate silmadega teiste poole. Paistis, et kõigil oli suht suva. Õlgu kehitades vahetas ta plaati, kus hakkas Marilyn Manson mängima. Tähendusrikkalt noogutas tütarlaps irvitades ning tõusis püsti. Haaranud laualt ühe õllepudeli ning suundus suurele platsile, mis oli määblist tühjaks tõstetud. Arvatavasti oli see koht siis tantsimiseks mõeldud.
Marianne viskas enda erkpunased juuksed seljataha ning suundus samuti tantsima. Samara irvitas vaikselt, kuid peatselt tundis ta kellegi käsi enda kätel. "Kuule tantsime ikka koos," lausus Alex muiates. Samara vaatas muiates Marianne poole, kuid too tantsis peatselt juba Marcusega. Marcus ja Marianne, mõtles tüdruk irvitades. Seejärel võttis ta enda õllest lonksu.
Millegipärast vahetus lugu millegi palju rahulikuma peale. Vaadanud korraks teiste poole mõistis Samara, et Pudel oli meelega lugu vahetanud. Silmi poisi poole kissitades, võttis Alex tütarlapse käest õllepudeli ära ning pani selle kapiriiulile. Seejärel asetas ta enda käed tütarlapse puusadele. "Samara, sa oled mulle alati meeldinud.." pomises nooruk tüdrukule kõrva. Noormehe silmad olid täis ausust ja siirust, kuid tütarlaps oli liiga täis, et tõsine olla. "Asoo," sõnas ta käigest.
Alex noogutas vaikselt. "Jaa.." pomises ta vaikselt. Nad tantsisid vaikides edasi, kuni noormees jäi Samaraga järsku seisma. Ta lähenes tütarlapse huultele. Aeglaselt. Tütarlaps aga võttis nooruki käed enda puusalt ning vaatas irvitades Alexile otsa. "Asoo.. Aga vaata.. Minujaoks oled sa lihtsalt sõber," lausus tütarlaps külmalt ning kõndis tantsuplatsilt ära. Alexi nägu tõmbus punaseks. "Misasja ?" küsis ta mäirates ning paari kiire hüppega oli ta Samara ees.
Koolivanem vaatas talle väsinult otsa. "Jah.. Ma ei tunne su vastu midagi. Nothing," lausus tüdruk. Äkitselt tõmbas Alex Samara enda vastu ning suudles teda seejärel ahnelt. Tüdruk aga lükkas ta endast eemale. "Mis sul viga on ? Mingi värdjas oled või ?" küsis tütarlaps vihaselt. "Kuidas sa julged ? Ma kutsusin su enda juurde ! Tegin dringid välja ! Ja selline on siis tasu !?" küsis ta möirates. Sam aga kehitas ainult õlgu.
Järgmiseks võttis noormees enda võlukepi välja ning sihtis sellega hullunult Samarat. Poisi silmis oli nüüd õudne vihkamine ja siirusest polnud jälgegi. Nooruk hakkas juba loitsu lausuma, kui äkki avanes uks ning sisse astus ei keegi muu kui Samuel, Samara vend. "Tead, ära hakka mitte üritamagi," lausus ta külmalt ning väänas poisi käed seljataha. Võlukepp kukkus maha. "Kuidas sa teadsid, et ma siin olen ?" küsis Sam enda vennalt. "Ma ikka tean küll, kus sa tavaliselt joomas käid," sõnas ta muigega.
Seejärel pani Samara enda mantli selga ning saatis teistele vabandava pilgu. "Lähme, sind on vaja enne kojuminemist kaineks saada," sõnas poiss ning avas ukse. Koos väljusid nad läbumajast.
OT: Igav oli vol 2 ;D
Lõpuks asetas tütarlaps täiesti tühja Tuliviskipudeli lauale. "Joodik, raisk !" hüüatas Pudel irvitades ning võttis tühja Tuliviski pudeli enda kätte, et kontrollida, kas seal oli veel mõni tilk alles või mitte. "Kuule, sul on päris hea kopsumaht, ma vaatan," sõnas Marianne irvitades. Samara aga sosistas talle kõrva: "Sa tõesti arvad, et ma jõin selle ühe sõõmuga ära ? Oh ei." Seejärel vaatas ta taas teiste poole.
Alex aga pani nüüd puldist musakeskuse käima. Suuretest kõlaritest hakkas järsult mingi Tiesto lugu. "Pane see sitt küll ära" lausus tütarlaps muiates. Alex vaatas irvitades enda tumedate silmadega teiste poole. Paistis, et kõigil oli suht suva. Õlgu kehitades vahetas ta plaati, kus hakkas Marilyn Manson mängima. Tähendusrikkalt noogutas tütarlaps irvitades ning tõusis püsti. Haaranud laualt ühe õllepudeli ning suundus suurele platsile, mis oli määblist tühjaks tõstetud. Arvatavasti oli see koht siis tantsimiseks mõeldud.
Marianne viskas enda erkpunased juuksed seljataha ning suundus samuti tantsima. Samara irvitas vaikselt, kuid peatselt tundis ta kellegi käsi enda kätel. "Kuule tantsime ikka koos," lausus Alex muiates. Samara vaatas muiates Marianne poole, kuid too tantsis peatselt juba Marcusega. Marcus ja Marianne, mõtles tüdruk irvitades. Seejärel võttis ta enda õllest lonksu.
Millegipärast vahetus lugu millegi palju rahulikuma peale. Vaadanud korraks teiste poole mõistis Samara, et Pudel oli meelega lugu vahetanud. Silmi poisi poole kissitades, võttis Alex tütarlapse käest õllepudeli ära ning pani selle kapiriiulile. Seejärel asetas ta enda käed tütarlapse puusadele. "Samara, sa oled mulle alati meeldinud.." pomises nooruk tüdrukule kõrva. Noormehe silmad olid täis ausust ja siirust, kuid tütarlaps oli liiga täis, et tõsine olla. "Asoo," sõnas ta käigest.
Alex noogutas vaikselt. "Jaa.." pomises ta vaikselt. Nad tantsisid vaikides edasi, kuni noormees jäi Samaraga järsku seisma. Ta lähenes tütarlapse huultele. Aeglaselt. Tütarlaps aga võttis nooruki käed enda puusalt ning vaatas irvitades Alexile otsa. "Asoo.. Aga vaata.. Minujaoks oled sa lihtsalt sõber," lausus tütarlaps külmalt ning kõndis tantsuplatsilt ära. Alexi nägu tõmbus punaseks. "Misasja ?" küsis ta mäirates ning paari kiire hüppega oli ta Samara ees.
Koolivanem vaatas talle väsinult otsa. "Jah.. Ma ei tunne su vastu midagi. Nothing," lausus tüdruk. Äkitselt tõmbas Alex Samara enda vastu ning suudles teda seejärel ahnelt. Tüdruk aga lükkas ta endast eemale. "Mis sul viga on ? Mingi värdjas oled või ?" küsis tütarlaps vihaselt. "Kuidas sa julged ? Ma kutsusin su enda juurde ! Tegin dringid välja ! Ja selline on siis tasu !?" küsis ta möirates. Sam aga kehitas ainult õlgu.
Järgmiseks võttis noormees enda võlukepi välja ning sihtis sellega hullunult Samarat. Poisi silmis oli nüüd õudne vihkamine ja siirusest polnud jälgegi. Nooruk hakkas juba loitsu lausuma, kui äkki avanes uks ning sisse astus ei keegi muu kui Samuel, Samara vend. "Tead, ära hakka mitte üritamagi," lausus ta külmalt ning väänas poisi käed seljataha. Võlukepp kukkus maha. "Kuidas sa teadsid, et ma siin olen ?" küsis Sam enda vennalt. "Ma ikka tean küll, kus sa tavaliselt joomas käid," sõnas ta muigega.
Seejärel pani Samara enda mantli selga ning saatis teistele vabandava pilgu. "Lähme, sind on vaja enne kojuminemist kaineks saada," sõnas poiss ning avas ukse. Koos väljusid nad läbumajast.
OT: Igav oli vol 2 ;D