|
Õhtul
Nov 24, 2007 15:56:09 GMT 3
Post by Susannah Simon on Nov 24, 2007 15:56:09 GMT 3
Susannah lükkas vaikselt ukse lahti ning astus Londoni mugutänavalt sisse Lekkivasse Katlasse, mis talle veel küllaltki võõras koht oli. Tütarlaps seadis sammud letini ning vaatas samal ajal tagaust, kust pidevalt mõned võlurid sisse ja välja käisid.
Viimaks köhatas ta kergelt. "Tervist. Ma arvan, et ma võtan ühe.. salati ja tee," lausus ta vaiksel toonil. Kõrtsmiku noogutuse peale asetas Susie letile paar hübemünti ning sammus ühe lauani. Varsti ka oma söögi kätte saanud silmitses ta enda vastaslauas istuvad meest mõne hetke, siis pilku langetades. Kiirelt kuuma teed rüübates pidi ta selle peaaegu kurki tõmbama, keele põletamisest rääkimata. Äsja oli Lekkivasse Katlasse sisenenud nooriku ema.
Laual end nii madalale lastes, kui ta vähegi sai silmitses Sue kaugelt naist. Kergelt paanilise ohkega ajas ta end varsti sirgu ning lootis sellele, et teine teda lihtsalt ära ei tunne. No kõik oli ju võimalik. [/i]
|
|
|
Õhtul
Nov 24, 2007 19:25:26 GMT 3
Post by Brenda Edweena White on Nov 24, 2007 19:25:26 GMT 3
Käis järjekordne vaikne klõpsatus ning kõrtsis oli tunda jahedat tuuletõmbust. Brenda kohendas enda mantlit ning vaatas ebamäärase pilguga ruumis ringi. See oli soe ja täis erinevaid olendeid, nagu alati. Tüdruk ohkas tülpinult ning kõndis graatsiliselt leti juurde. "Võiõlu," sõnas ta jäigalt ning saatis kõrtsmikule tüdimust tunnistava pilgu.
Saanud oma pudeli kätte ning jätnud letile paar hõbemünti pöördus nooruk ringi ning kõndis sihitult ühe laua juurde. Märgates alles seisma jäädes, et selles lauas juba o l i keegi, kergitas tüdruk hetkeks kulme. "Ahaa," pomises ta nördinult, kuid otsustas siiski just seal lauas istet võtta.
Aeglaselt istudes silmitses Brenda lauakaaslast. "Ma oletan, et ma ikka võisin siin istet võtta," lausus ta ning kohendas oma juukseid. Manades näole kerge irve ning kulmukergituse jäi ta võõrast silmitsema.[/color]
|
|
|
Õhtul
Nov 24, 2007 20:22:53 GMT 3
Post by Katrina Blair Disenchanted on Nov 24, 2007 20:22:53 GMT 3
Katrina tuli hetkeks lekkivast katlast läbi. Tal polnud eriti aega, sest pidi koju varsti tagasi jõudma. Siiski otsustas ta enne koduminekut midagi hamba alla võtta. Ta tellis endale mahla ja salati, ning istus ühte eemalolevasse lauda. Selle söögiga lõpuni saanud, maksis ta arve, ja lahkus kiirelt lekkivast katlast.
|
|
|
Õhtul
Nov 24, 2007 21:59:20 GMT 3
Post by Susannah Simon on Nov 24, 2007 21:59:20 GMT 3
Susannah'i tähelepanu juhiti mujale, kui üks tundmatu tütarlaps tema lauas istet võttis. Pilku tõstes kergitas tütarlaps kulme ning noogutas seejärel aeglaselt. "Ma arvan samuti, et võisite," lausus ta mittemidagi ütleval toonil ning jälgis mõne hetke teist noorukit.
Seejärel sõi ta järjekordselt paar ampsu salatit, enne kui pilgul üle salongi käia lasi ning ühe teatud inimese asukoha kindlaks tegi. "Käite siin tihti?" lisas ta varsti oma eelmisele lausele küsimuse, nägu hetkelisest suunast keeramata ning oma ilmet muutmata. Ta lihtsalt arvas, et peaks midagi küsima, olgugi, et võibolla see vajalik ei olnud. Lihtsalt, teine tundus ainuke temaealine terves selles kõrtsis mis ausalt öeldes kõige paremas seisukorras ei olnud.[/i]
|
|
|
Õhtul
Nov 24, 2007 22:19:50 GMT 3
Post by Brenda Edweena White on Nov 24, 2007 22:19:50 GMT 3
Brenda silmitses samuti kõrtsis olevaid inimesi, kuid erinevalt lauakaaslasest peatas tema pilgu tüdrukul. "Kui aus olla, siis mitte kunagi," sõnas ta irvitades ning kehitas ükskõikselt õlgu. "Ütleme nii, et ma eelistan pigem selliseid .. teistsuguseid kõrtse. Nagu, ma arvan, et te teate seda, Seapea," lisas ta ning võttis ühe lonksu oma võiõllest.
Tülpinud näoilmega vaatas nooruk jällegist kõrtsisringi ning hakkas peaaegu kuulmatult sõrmedega vastu lauda taguma.[/color]
|
|
|
Õhtul
Nov 25, 2007 13:33:31 GMT 3
Post by Susannah Simon on Nov 25, 2007 13:33:31 GMT 3
"Muidugi," lausus Susannah kulme kergitades ning silmitses mõne hetke tütarlast. Seejärel keeras ta oma pilgu uuesti eemale ning lasi näoilmel tavaliseks muutuda. "Seapea," lisas ta mõne hetke pärast ükskõiksel toonil, kuid siiski pisut mõtlikult.
Otsustanud, et ei räägi oma lauakaaslasega enam, tõmbas Susie enda ette teetassi ning rüüpas sealt ühe lonksu. Sügavalt ohates heitis ta pilgu maha, enda kõrval olevale kotile. Uuesti pead ette vaatama keerates võpatas ta märkamatult. "Oi ei," halises ta vaikselt, kui oli näinud enda ema leti juurest sinna pilku heitmas ning näost valgemaks muutumas.[/i]
|
|
|
Õhtul
Nov 25, 2007 14:00:13 GMT 3
Post by Brenda Edweena White on Nov 25, 2007 14:00:13 GMT 3
Brenda vaatas hetkeks uurivalt oma lauanaabrit ning kergitas tema vaikimise peale kulmu. Kuid enne, kui nooruk midagi tabavat välja suutis mõelda, oli tüdruk halisema hakanud. Brenda kulmud kerkisid veel paari sentimeetri võrra. "Kuidas palun ?" küsis ta, suutes siiski viimasel hetkel meenutada oma teatavat viisakust.
Märgates, et tüdruk vaatab kõrtsis ringi tegi seda ka Brenda ning märkaski natukese aja pärast naist, kes nende lauda jõllitas. "Kas sa tead teda ?" küsis nooruk jälle lauakaaslase poole pöördudes .[/color]
|
|
|
Õhtul
Nov 25, 2007 16:17:20 GMT 3
Post by Susannah Simon on Nov 25, 2007 16:17:20 GMT 3
Susannah liikus pilguga aeglaselt lauakaaslasele. "Ohjaa, tean," lausus ta tavalisest kõrgema tooniga ning pisut närviliselt. Seejärel hingas ta sügavalt sisse ning asetas enda kätte jäänud tassi lauale.
"Ee... käite te Sigatüükas siis, Seapeast järeldades?" päris nooruk kiirelt ning koputas jalaga närviliselt vastu maad. Kindlalt enda ette vaadates moodustas tema suu paar mittemidagi väljendavat sõna, enne kui ta pilgu uuesti tütarlapsele enda vastas keeras.
Susannah vaatas silmanurgast letini ning naeratas närviliselt teisele noorukile. Hinge kinni hoides silmitses ta, kuidas Helen kõrtsmikult võtme võttis ning kiirustades ülemisele korrusele viiva trepini suundus. Pahinal välja hingates vaatas ta nüüd uuesti teisele otsa. "Vabandage," pomises ta kergelt.[/i]
|
|
|
Õhtul
Nov 25, 2007 21:34:01 GMT 3
Post by Brenda Edweena White on Nov 25, 2007 21:34:01 GMT 3
Brenda noogutas aeglaselt ning rüüpas oma jooki. "Jah, esimest aastat, aga siiski .. käin," sõnas ta ning kehitas õlgu. "Tegelikult võib öelda, et Siganurmes on Seapea üks ainus normaalne koht, noh, kui Huilgav Hurtsik välja arvata." Brenda heitis pilgu leti poole ning siis uuesti kaaslasele. "Ja teie ? Käite ka Sigatüükas ?" küsis ta vestluse jätkamiseks ning kergitas kulme.[/color]
|
|
|
Õhtul
Nov 25, 2007 21:50:05 GMT 3
Post by Joseph G. Zabini on Nov 25, 2007 21:50:05 GMT 3
Joseph sisenes Lekkivasse katlasse. Oli juba õhtu ja õues oli novembrikuule kohaselt külm, vähemalt noormehe arust. Pilk enda ette suunatud, sammus ta letini ja lausus rahulikult: "Üks võiõlu,"
Seejärel otsis ta oma kulunud kukrust välja mõned hõbemündid ja asetas need letile, haarates järgmisena juba parema käega võiõlu pudelist kinni ja vaatas siis ringi.
Märganud ühte lauda, kus istusid kaks tüdrukut, kellest ühte Joseph juba teadis, suundus ta nende poole. Jõudnud sihtmärgini, peatus Josh laua juures ja silmitses siis mõlemat neidu hindavalt.
"Tervist," Alustas ta ja lükkas vasaku käega musta kapuutsi peast, paljastades mustad ning veidi sassis juuksed. "Ma loodan, et ma võin teiega ühineda." Lisas ta ja võttis laua taga ühel toolil istet.
"Joseph Zabini," Tutvustas ta end järgmisena kerge naeratusega, pilk täiesti võõrale tütarlapsele (Susannahile) suunatud, kuna too oli poisi jaoks täiesti võõras, teist tüdrukut ta aga teadis veidi.
|
|
|
Õhtul
Nov 25, 2007 22:03:26 GMT 3
Post by Brenda Edweena White on Nov 25, 2007 22:03:26 GMT 3
Brenda pööritas silmi, kui märkas juba tuttavat poissi sisenemas. "Ah, et J o s e p h," sõnas ta rõhutades ning saatis noormehele irvitava pilgu. "Tore teada, J o s e p h. Tegelikult, see on isegi p ä r i s kena nimi." Nooruk naeratas ning noogutas kergelt. "Tegelikult, viisakam oleks enne vastus ära oodata ja s i i s istet võtta," lisas ta tähendusrikkalt ning pilgutas irvitavalt silma.
Siis muutis ta oma näoilme jälle enam-vähem ükskõikseks ning vaatas ruumis ringi, polnud just eriti palju inimesi, kes sellisel õhtul seal viibisid. Kerge tüdimusega ohates pööras ta tähelepanu jälle lauakaaslastele.[/color]
|
|
|
Õhtul
Nov 25, 2007 22:52:11 GMT 3
Post by Susannah Simon on Nov 25, 2007 22:52:11 GMT 3
Susannah'i Sigatüükas õppimise küsimuse peale noogutas tütarlaps rõhutatult ning jälgis siis üht äsja Lekkivasse Katlasse sisenenud noormeest. Kui teine nende lauda istus ning end tutvustas, pidi Susie oma noogutust kordama. "Võite küll," lausus ta valjult ning kergitas hetkeks teise lauakaaslase poole kulmu. Nüüd selga toetades manas ta näole kerge naeratuse. "Susannah Simon," tutvustas ta ennastki, kuid oli kindlalt pilguga Joseph'i poole vaatamas.
Kui teine tütarlaps midagi rääkis, ohkas Susannah veidi teatraalselt ning pööritas silmi. "Muidugi on teiega väga m e e l d i v rääkida," alustas ta pisut kõrgi hääletooniga ning jätkas seejärel süütul toonil: "Kuid nii paljude sõnade r õ h u t a m i n e teeb kõne mõneti a r u s a a m a t u k s." Nii oma sõnad lõpetanud pilutas ta hetkeks nooruki poole silmi, enne kui viimase lonksu oma väikesest teetassist võttis.
Jala üle põlve libistades märkas Susannah südame pekseldes, et üks öökull äsja lahtisest aknast sisse tuiskas ning otsivalt ringi lendas. "Ja J o s e p h," naeratas tüdruk kergelt, enne kui jätkas. "Mis teid siia toob?" päris ta, pilku millelegi muule peale öökulli kinnitada üritades. Kuid viimaks maandus see ikkagi, kõigist püüdlustest hoolimata, Susie käe kõrvale laual.[/i]
|
|
|
Õhtul
Nov 25, 2007 23:16:04 GMT 3
Post by Brenda Edweena White on Nov 25, 2007 23:16:04 GMT 3
Brenda pööritas silmi. "Nagu ma näen, ei sega see teid siiski. Ma mõtlen et, kui te ka ise sõnu r õ h u t a t e," sõnas nooruk ning naeratas rõõmutult. "Aga tegelikult meenub mulle, et ma ei olegi ennast tutvustanud. Brenda White," sõnas ta ning naeratas kergelt.
Siis pööras ta pilgu Josephile ning kergitas kulme oodates vastust. Silmanurgast märkas ta öökulli, kes nende laual maandus. "Kas te ei teegi tast välja ?" küsis sliytherinlane ning vaatas korraks öökulli poole, kes tundus tahtvat Susannahi tähelepanu.[/color]
|
|
|
Õhtul
Nov 26, 2007 20:31:22 GMT 3
Post by Joseph G. Zabini on Nov 26, 2007 20:31:22 GMT 3
Joseph vaatas hetkeks tummalt Brenda poole ja pööritas siis märkamatult silmi, libistades peagi pilgu taas teisele tütarlapsele. Noormees libistas kergelt sõrmed läbi enda mustade juuste, pilk ikka veel Susannah Simoni nimelisele tüdrukule suunatud, kellele ta hetke pärast kergelt noogutas ja naeratas.
Kui Susannah Brendaga rääkima hakkas, suunas slytherinlane pilgu mõlemale lauakaaslasele, jäädes neid siis muiates vaatama ja kuulama. Peagi aga lonksas Joseph taas enda võiõlu ja langetas siis klaasi lauale tagasi.
Ka poiss suunas hetkeks oma pilgu öökullile, kes ühest lahtisest aknast sisse oli lennanud. Nooruk kergitas ühte kulmu mõne millimeetri võrra ja pöördus siis uuesti Susannahi poole.
Noormees muigas jällegi, aga seekord selle peale kui Susannah tema nime rõhutas. "Ma viibisin parajasti siin lähedal ja otsustasin siis seda kohakest ka külastada." Vastas ta tüdruku küsimusele ja naeratas taaskord.
Kui aga nooruki teine lauakaaslane ennast lõpuks tutvustas, noogutas noormees kergelt Brendale ja suunas siis pilgu mõtlikult lauale.
|
|
|
Õhtul
Nov 26, 2007 21:38:20 GMT 3
Post by Susannah Simon on Nov 26, 2007 21:38:20 GMT 3
Susannah silmitses mõne hetke tütarlapsest lauakaaslast, enne kui mõtlikult enda pilgu langetas, et see seejärel uuesti järsult tõsta. "Tegelikult jah, ma mõtlesin selle kahe silma vahele jätta," lausus ta suunurgast, vaadates kulmu kortsutades kirja toonud kaku poole. Viimane naksas teda sõrmest, nii et Susie võpatades peaaegu tassi ümber oleks lükanud. Kerget pilku Brenda'le ja Joseph'le saates võttis ta viimaks kirja enda kätte.
"Juhuslikud sattumised on alati huvitavad," ütles Susie veidi igavlevalt, otsekui ei oleks ta aru saanud, et üldse midagi rääkis. Tegelikult nii see ilmselt oligi, kuna tütarlapse silmad olid ametis ümbrikult kirja ning aadressi lugemisega. Närviliselt naeratades vaatas ta teiste poole. "See kiri on mingi eksitus, poleks pidanud ikka seda ära võtma," pomises ta ning pressis selle oma niigi täis taskusse.
Viimaks sügavalt sisse hingates toetas ta toolil selga, et end uuesti noormehe poole pöörata. "Samuti Sigatüügas?" küsis ta veidi huvitunud toonil, kuid siiski aimas ta vastust juba ette.[/i]
|
|