|
Post by Christina Renata Prudens on Nov 22, 2007 22:56:04 GMT 3
Ühel küllaltki tormisel õhtul läks Kolme Luua Uks lahti ning kõrtsisoojusesse astus põlvist saati niiskete pükstega ja mustade juustega tütarlaps. Kuid sai nii lõhkisi asju püksteks nimetada. Tollel oli seljas must talvemantel, mis oli ühelt poolt peaaegu täielikult lumega kaetud, väga lõhki rebestatud püksid ja ruudulised talveketsid.
Christina Renata oli parasjagu sõõlatud ning ta tahtis seda väikestviisi tähistada nagu talle omane oli. Vend rääkis talle kunagi Kolme Luua oivalisest ning nüüd ta siin oligi.
Christina rapsis endalt lume ja plõgistas hambaid. Sellised teksad olid väga vale valik, kuid ta ei olnud viitsinud midagi muud jalga toppida. Chrissy oli natukenegi õnnelik, et sealt lumetormi käest pääses ja astus sihikindlal sammul leti poole, heitmata pilku hõredalt paiknevale rahvale.
Alles siis, kui tütarlaps sai kätte oma tellitud aurava kummelitee, hakkas ta vaba kohta otsima. Küllaltki kiiresti ta selle ka leidis, vaikses nurgakeses, kust noorel ravenclawlasel oli hea ülevaade ruumile. Neiu võttis oma mantili seljast ja heitis selle toolileenile, paljastades oma musta-valge ruudulise džempri. Kerge heldimusega puhus ta tee peale, silmad elavalt tassi kohal ringi vilamas
|
|
|
Post by Christopher Rees on Nov 22, 2007 23:13:15 GMT 3
Chris rühkis lumetormis Siganurme tänavatel. Kuna ta nägi vaevalt enda ette, polnud talenam õiget aimugi kus ta täpselt viibib. Äkki märkas ta enda kõrval maja mille akendest kumas hubast välgust. Majakese ukse kohal rippus tormis kriginal veidi laperdav silt sõnadega"Kolm luuda".
Noormees kordas mõtteis silti. See nimi oli talle kindlasti tuttav, tõenäoliselt oli õde seda kunagi maininud, arvas ta. Taas kasvava tujuga astus ta sisse. Slytherinlane raputas uksel heleblondidelt juustelt lume, trampis kohapeal mustad massiivsed saapad veidi puhtamaks ja tegi lahti pika musta mantli hõlmad. Ta suundus leti äärde.
Tellinud endale ühe võiõlu, ainsa talle tuttava nimega joogi kõrtsis, uuris ta pilguga kõrtsis ringi. Leides et väike seltskond oleks positiivne, seadis ta sammud laua poole mille ääres istus tundmatu tumedapäine tütarlaps.
"Kas tohib?" küsis ta nõrga muigega tüdrukult kui oli tema juurde jõudnud.
|
|
|
Post by Christina Renata Prudens on Nov 23, 2007 7:27:22 GMT 3
Christina oli jälginud sisenejat silmadega terve tee, kruus suu juures, vahepealt nõrke lonksusid võtmas. Ta viskas oma mustad juuksed näo eest ja keeras pilgu kähku mujale, kui märkas noorukit tema poole tulemas.
Crissy heitis talle veid**e uuriva pilgu ja naeratas siis:"Ikka võib. Ma olen Christina Prudens," neiu jättis ekstra oma keskmise nime praegu välja, küll sellega jõuab.
Ta asetas lühikeseks ajaks teekruusi leale, et kätele puhkust anda ning ristas sõrmed. Surudes alla haigutuse, uuris ta varjatud pilgul enda ees olevat poissi ja keeras siis aknast välja, mäsleva lumetormi poole.[/i]
[/color]
|
|
|
Post by Katrina Blair Disenchanted on Nov 23, 2007 16:25:17 GMT 3
Blair tuli tormi ajaks õdusasse kolme luuda. Tüdruk otsis ka parajasti vestluskaaslast, ning märkaski kohe üht poissi ja tüdrukut. "Kas ma segan?" Lausus ta, ning tegi oma musta mantli hõlmad lahti.
|
|
|
Post by Christopher Rees on Nov 23, 2007 22:37:45 GMT 3
Christopher noogutas seltskondliku muigega ja võttis istet. Ta asetas võiõlle pudeli lauale ning valas jooki oma klaasi. "Chistopher Rees.."[/i] vastas noormees.
Slytherinlane oli jõudnud vaevalt esimese lonksu võtta, kui nende lauale lähenes umbes temavanune tüdruk. "..Vaevalt."lausus Chris tütarlpasele lõbusa muigega, tema näost võis siiski lugeda 'istu aga'. Poiss võttis siis uue lonksu joogist. Ta silmitses peaaegu lumme mattunud akent.
|
|
|
Post by Christina Renata Prudens on Nov 23, 2007 22:50:36 GMT 3
Renata pööras pilgu tulija poole ja noogutas võõrale, kes nende lauda istuma soovis tulla, andes sellega märku, et ta võib ühineda ka tema poolest. Üks suurem lumepall tabas akent, pälvides sellega hetkeks Christina tähelepanu. Lumesõda? mõtles ta irooniliselt ja muigas.
Kerge lonks teed ja tütarlaps otusstas niisama jutujätkuks küsimuse esitada."Mis majast te olete?" see oli rohkem küll poisile suunatud, sest tema poole oli ka pilk, kuid väike sisetunne ütles, et ilmselt ka tütarlaps vastab.
[/i][/color]
|
|
|
Post by Christopher Rees on Nov 24, 2007 12:09:26 GMT 3
Christopher hakkas napisõnalises vestluses kerget ebamugavust juba tundma. Tavaliselt meeldis talle üsna palju rääkida, mitte endast, lihtsalt palju kõigest praktilises mõttes mittemidagi ütlevast.
Poisi ühes suunurgas väreles muie, kui akent tabas lumepall. Ta märkas et ka Christina nimeline tütarlaps silmitses akent. Kui Christina küsimuse esitas, võttis Chris oma klaasist väikse lonksu, selle alla neelanud, hakkas ta kõnelema.
"Slytherin." Ta vastas küsimuse esitaja pilgule. Veidi kaval pilk ikka naelutatud tütarlapsele, võttis ta sõõmu võiõlust ning asetas klaasi nõrga kolksatusega tagasi lauale.
Christopher lootis endamisi et tegu pole Hufflepuflaste või Gryffindorlastega. Christinast ta seda tegelikult ei uskunudki, kuid siiski. Tal polnud nende majade rahva vastu üldiselt midagi sellist nagu enamusel ta majakaaslastel, kuid talle tundus et ei soovi praegu nende seltskonda.
|
|
|
Post by Katrina Blair Disenchanted on Nov 24, 2007 13:02:48 GMT 3
Kuuldes poisi vastust, muigas ta, kuid ei öelnud veel midagi. Ta võttis vaid istet, ning vastas hetke pärast: "Gryffindor." Ta lootis, et poisi kõrval istuvat neiut see ei häirinud, et Blair nendega liitus. Ta vaatas poisile otsa: "On teil vastasmaja vastu mingi vimm?"
|
|
|
Post by Christopher Rees on Nov 24, 2007 13:14:56 GMT 3
Christopher turtsatas vaikselt, kindlasti mitte halvakspanuga. Noormees toetus oma toolil mugavalt seljatoele ning sõnas lühidalt: "Ei ole."
Chris tajus et oli jätnud vastuse küllaltki lahtiseks, talle meeldis see päris. Slytherinlane ootas peaegu huviga mida ennast tutvustamata jätnud tüdruk edasi teeb.
Poiss silmitses Gryffindorlast rahulikult naeratades. Ta heitis ka kiireid kuid sama pühendumuslikke pilke Christinale.
|
|
|
Post by Katrina Blair Disenchanted on Nov 24, 2007 13:18:35 GMT 3
Vähese ebausuga, mainis tüdruk kiiresti ka oma nime. Ta polnud seda enne soovinud, kuna vahest oli kasulikum ennast tutvustamata jätta. "Katrina, Gryffindori 1.klass." Ta pöördus nüüd mõlema poole. "Ja kuidas võiks olla teie nimi?" Alustas ta poisiga dialoogi.[/color]
|
|
|
Post by Christina Renata Prudens on Nov 24, 2007 16:21:49 GMT 3
Reanata mainis, et ta on Ravenclawis ja pühendus siis uuesti oma teele, mida sai juba üsnagi talutavalt juua, polnudki nii kuum enam.
Christina jälgis teatud lõbustusega noormehe ja tütarlapse vahel olevat vestlust, kui seda nii sai nimetada. Ta teadis, et Slytherinlased ei salli jsut eriti teiste maja elanikke, eriti Gryffinorlasi. Õrnalt kergitatud kulmuga vilkasatasid tema silmad kord Christopherile, kord Katrina, vaikselt muiates.
Suht sarnased nimed meil siin, mõtles ta, rüübates veelkord teed, et kasvi mingit tegevust enda kätele anda ja et mitte päris kidakeelne välja näha, mõtles ta ka teemaarenduse peale.
|
|
|
Post by Christopher Rees on Nov 24, 2007 18:16:48 GMT 3
Christopheri ilme tõsines, ehk ta ei naeratanud enam nii. See oli vaid selletõttu et ta tundis kerget igavust.
"Christopher Rees, meeldiv tutvuda." vastas ta end Katrinaks nimetanud tüdrukule, viimased sõnad lisas ta tütarlapse kõnemaneeri "jätkates". Slytherinlane tõstis jälle klaasi huulile.
Ta pööras nüüd suurema tähelepanu Christinale, kes oli üsna vaikseks jäänud. "Kust te pärit olete ka?" küsis Christopher pigem Christina poole pöördudes kuid oodates ka Katrinalt vastust. Ta tundis enda üle peaaegu piinlikust, et oli nii igava teema tõstatanud, kuigi ka seda oli huvitav ja vahest ka kasulik teada.
|
|
|
Post by Katrina Blair Disenchanted on Nov 24, 2007 19:11:27 GMT 3
Neiu vaatas eemalolevalt Christinat. Ta lausus siis: ,,Rõõm on minu poolel. Igatahes, olen pärit Miamist. Teate, see väike pleiss, Floridas.'' Sõnas ta veidi koha tutvustuseks, ning vaatas siis uudishimulikult kaaslaste poole. Hetkeks vaatas ta kellale, ning pidi end minema sundima, kuigi oleks meeleldi veel teedki rüübanud. ,,Nüüd, aga kahjuks või õnneks, pean siiski minema. Peatse jällenägemiseni...'' Seda lausunud, pööras ta end ukse poole, veel tuttavatele lehvitanud.[/color]
|
|
|
Post by Christina Renata Prudens on Nov 24, 2007 19:28:14 GMT 3
Christina kinnitas lõbusa pilgu slytherinlasele ja vastas"Ma olen Londonist, nii et täielik britt. Ise?" Neiu tee oli alles poole peal, kuid välja ei olnud tal mingi tahtmine minna. Kolm Luuda oli tõeliselt õdus kohake.
"Kuid võib-olla jätaksime need formaalsused ja lõpetaks teietamise?" tegi nooruk ettepaneku, pani tassi käest ja käed lauale. ta oli küll teietamisega harjunud, kuid eakaaslasega tundus see kuidagi imelik. Viisakas võis see küll olla, kuid 'sinatamine' tundus nõiale praegu natuke suupärasem Kui kui äsja tulnud Katrina juba minema läks noogutas ta vaid hüvastijätuks ja muigas pead vangutades. Miks ta üldse tuli siis? päris ta endalt mõttes, [/i][/color]
|
|