|
Post by Samara Soul on Jan 12, 2008 12:54:36 GMT 3
Samara jooksis, uhiuus kitarr käes, Huilgavasse Hurtsikusse. Õnneks polnud kedagi seal. "Jess ! Jess ! Jess, jess , jess !" hüüdis tütarlaps rõõmsalt ning vajus kopitanud diivanile otsa.
Ta vaatas rõõmsalt ringi, silmad õnnepisaraid täis. Ta ohkas vaikselt ning hakkas mingit lugu mängima.
|
|
|
Post by Felix Playboy on Jan 13, 2008 16:30:47 GMT 3
Felix kõndis huilgava hurtsiku poole. Tema nägu ei olnud just eriti rõõmus. Ta teadis, et üks koht, kus saab rahulikult olla ja puhata on Huilgav hurtsik "kummitav maja". Tema arvates need "kummitused" olid seal just seltsilised. Kui ta aga ukse juurde jõudis, kuulis kuidas keegi mängis seal sees mingit lugu. Ta toetas vastu ust ja kuulas lihtsalt, kuidas too inimene seal midagi mängib.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 13, 2008 16:33:29 GMT 3
Samara ohkas vaikselt. Kitarrilugu hääbus vaikselt. Peagi polnudki seda enam kuulda. Tüdruk vaatas veid**e nukra pilguga ringi. Ei, mitte miski polnud enam samamoodi. Taanieli tagasitulek ei muutnud midagi. Poisil oli küll mälukaotus, kuid kõik olid teisiti. Neiu tunded olid segamini. Ta soovis teada, millal see lõppeb. Ta ohkas vaikselt ning pani kitarri kõrvale. Seejärel võttis ta välja võlukepi ning suunas selle kaminale. Seal hakkas praksuma hele tuluke. Hurtsiku alumine korrus muutus valgemaks, sest õues oli suhteliselt pime juba. Neiu muigas endamisi, samal ajal endiselt kaminat silmitsedes.
|
|
|
Post by Felix Playboy on Jan 13, 2008 16:36:01 GMT 3
Poiss kuulis, kuidas kitarri hääl hääbus. Miski pärast oli ta üpris nukker. Ta vajus nüüd toetusest istuli ja kuulas, mitte midagit. Tema pilk oli taevasse suunatud, kus olid miljonid tähed, kes naeratasid Felixile, kuid mitte ühelgi ei õnnestunud temal naeratama panna. Ta tundis üksildust.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 13, 2008 16:39:29 GMT 3
Samara vaatas endiselt kaminat. Lõpuks tõusis ta püsti, sest oli kuulnud mingit häält. Ta kortsutas kulmu ning suundus akna juurde. Kuid midagi polnud näha. Tütarlapse süda hakkas ärevalt kloppima. Ta suunas enda teravatipulise võlukepi taas kaminale ning lausudes mingi loitsu, kustus tuli. Esimene korrus oli taas kottpime. Tütarlaps võttis kobamisi enda kitarri ning suundus ühte pimedasse nurka. Ta kuulatas vaikselt, kuid enam polnud midagi teha. Siin pole kunagi vaime olnud, mõtles tüdruk endamisi.
|
|
|
Post by Felix Playboy on Jan 13, 2008 16:42:17 GMT 3
Poiss tõmbas nüüd kapuutsi pähe, nii et ta nägu ei olnud näha. Ta oli otustanud minna sisse. Niisiis avas ta vaikselt ukse. Ta piilus sisse. Nüüd sisenes ja kõndis rahulikult diivani poole, vaadates mitmesse kohta. "Kus sa oled?" sosistas poiss siis sellele inimesele. Kuid see sosistus tuli rohkem nagu surnud sosistus.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 13, 2008 16:45:33 GMT 3
Samara süda kangestus, kui kuulis kellegi häält. Ta kobas taas enda võlukepi järele. Saanud selle kätte, karjus ta: "Juhmista !" Õnneks lendas loits, mööda. Seina. Seejärel kuulis ta selle häält. Tüdruk kergitas üllatunult kulme ning ta taganes paari meetri võrra, kuni oli vastu seina klammerdunud. "Lumos.." pomises ta. Ning seejärel nägi ta Felixi nägu.
|
|
|
Post by Felix Playboy on Jan 13, 2008 16:54:37 GMT 3
"mida pekki?" Küsis poiss ja kükitas, nii et loits läks mööda. "Lumos" Lausus ta kohe, kui oli võlukepi saanud. Mõlema võlukepi ots süttis samal ajal "Mida sa loitsid mind?" Küsis Felix siis.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 13, 2008 16:56:57 GMT 3
Samara vaatas hingeldades noormehele otsa, keda oli ta ballil näinud. "Vabandust.. Ma arvasin, et sa oled keegi teine," lausus tütarlaps mõeldes kohe Jackile, kes plaanis teda paar kuud tagasi mitu korda tappa.
|
|
|
Post by Felix Playboy on Jan 13, 2008 17:01:24 GMT 3
"kummitus vä?" Küsis poiss ja naeratas Samarale. "No, jah, sellepärast see ongi huilgav hurtsik!" Kuid ole muretal. Ma ei ole mingi oht." Ta naeratas ja suunas võlukepi kaminasse. natuke põlenud puud süttisid ja siis kustus poisi võlukepi ots. "Ma olen Felix Playboy!" Ta naeratas tüdrukule.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 13, 2008 17:03:27 GMT 3
Samara vaatas Felixile otsa ning turtsatas vaiskelt. "Ma tean.. Kas sa siis ei mäleta, et me tutvusime Jõuluballil ?" küsis tütarlaps naerdes. Ta oli vist päris purjakil siis, mõtles Koolivanem endamisi ning kustutas võlukepi otsa. Seejärel pani ta selle taskusse ning suundus diivani juurde ning võttis sellel istet.
|
|
|
Post by Felix Playboy on Jan 13, 2008 17:05:20 GMT 3
"Eriti mitte." Lausus poiss siis ja üritas meenutada. "Ahjaa, mingi tüdruk tuli küll mu juurde, kuid me nimesid ei jaganud." Ta naeratas tüdrukule ja toetas vastu seina, mis oli ühe akna kõrval. "Nojah." pomises ta. Ta vaatas kaminat.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 13, 2008 17:11:41 GMT 3
Samara kehitas vaid vaiskelt õlgu. "Nonoh.. Mina olen igatahes Samara. Koolivanem," lausus tütarlaps ning naeratas malbelt. "Miks sa Jõuluballil ei tantsinud ?" küsis neiu ning vaatas poisile küsiva ilmega otsa.
|
|
|
Post by Felix Playboy on Jan 13, 2008 17:30:39 GMT 3
"Polnud kellegiga tantsida." Lausus poiss siis ja naeratas korraks. See naeratus kaua ei püsinud. "Mis teha. Noh..." Ta vaatas ikka tuld edasi.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 13, 2008 17:36:54 GMT 3
Samara ohkas vaikselt. Meel läks taas vaiskelt nukramaks. "Jah, sama siin. Inimene, kellele ma väidetavalt meeldisin, ei tulnud isegi minuga juttu tegema," ütles tüdruk mornilt. "Kuradile.." pomises ta ning võttis enda uhiuue kitarri taas kätte. Vaikselt hakkas ta midagi mängima ja laulma:
"Kõik mehed on sead.. Lalalalaaa.. Nad on nii tropid... Lalalalalaa.. Teevad haiget iga päev. Ja ei hooli tunnetest. Mõtlevad vaid iseendale. Tralalalalaaa.."[/color]
|
|