|
Post by Ruthie Glamour on Dec 4, 2007 16:35:18 GMT 3
Oli külm ja lund sadas , kui Ruthie järve äärde suundus. Neiu jalutas mööda kallast sillani. Sealt edasi suundus ta mööda silda kaugemale , kuni ta lihtsalt seisma jäi. Neiu jäi jäätunud järve poole vaatama , endal käed sügavale taskutesse surutud.
|
|
|
Post by Liza Devan on Dec 5, 2007 15:54:12 GMT 3
Liza jalutas järve äärde. Täna oli külm ilm ning tüdrukul ei olnud tuju uisutama minna, kuigi kunagi kavatses ta seda kindlasti teha. Ta oli peaaegu järve ääres, kui seal veel kedagi nägi. Jalutades sillale seisatas ta hufflepufflase lähedale ning saatis ka oma pilgu vähemalt tema arust iluale järvele.[/i]
|
|
|
Post by Henry Richard Green on Dec 7, 2007 10:25:56 GMT 3
Henry kõndis järve ääres. Ta pea oli mõtteid täis ja ta lootis, et järve ääres on keegi kellega rääkida saab. tal oli kohutavalt igav. Nähes sillal Ruthiet ja võõrast tütarlast, läks poisi tuju paremaks ja ta jalutas nende juurde. "Hei Ruthie sõnas ta Ruthile ja vaatas siis võõra tüdruku otsa. "Henry" tutvustas ta ennast.
|
|
|
Post by Ruthie Glamour on Dec 7, 2007 16:29:37 GMT 3
Ruthie vaatas tulija poole , kelleks osutus Henry. "Tsau!" lausus ta ning naeratas endamsisi. "Tulid järve ilusid nautima?" küsis neiu siis salakavalalt ning muigas siis.
|
|
|
Post by Henry Richard Green on Dec 9, 2007 0:10:13 GMT 3
Henry naeratas. "Eelkõige seltsi otsima" ütles ta ning muigas. "Aga nagu ma aru saan siis tulid sina kindlasti järve ilusid vaatama?" küsis poiss ning muigas.
|
|
|
Post by Ruthie Glamour on Dec 9, 2007 0:12:12 GMT 3
"Oo jaa" lausus neiu seepeale ning muigas endamisi , vaadates siis järve poole.
|
|
|
Post by Taaniel de Bismarck on Jan 13, 2008 8:13:40 GMT 3
Järve poole jalutas pikka kasvu tumedapäine noormees, kes tõmbas manli hõlmu tihedalt ümber. Justkui suudaks külm tuul ta ainsa hetkega haigeks teha. Pilk uudistas noormehel ümbrust. Võiks arvata, et ta on Sigatüükas esimest aastat kuid tema välimus rääkis muud juttu. Lõpuks jõudis ta inimgrupi juurde. "Tere, mina olen Taaniel de Bismarck," lausus noormees sõbralikult ja vaatas teistele otsa. "Sina oled vist Ruthie?" küsis noormees natuke hämmastunud toonil ja viis oma tumesiniste silmade pilgu hufflepufflasele.
|
|
|
Post by Marcus Prophesy on Jan 13, 2008 10:30:21 GMT 3
Lossi uksed avanesid ning välja astus üks noormees, kes hoidis peas külma eest kaitsmiseks kapuutsi. Ta pistis käed sügavale taskusse ning vaatas vaikselt ringi. Eemal nägu ta kahte tüdrukut ja kahte poissi, kes omavahel juttu tegid. Noormees ohkas vaikselt, et missugused lollid tulevad nii külma ilmaga järve äärde.
Ta võttis suuna nende poole, kuid jäi järsult seisma. See on ju Taaniel, mõtles noormees endamisi. Samara oli talle temast paaris kirjas rääkinud, kui Marcus veel Sigatüükas ei käinud. Ta ohkas vaikselt nibg mõtles, et on peast segi, et ta sellise käigu ette võttis, nagu nüüd.
Nimelt suundus poiss, mantel taga vuhisemas, kamba poole. "Taaniel de Bismarck ?" küsis noormees ning naeratas süngelt. "Mina olen Marcus Prophesy. Tule kaasa," sõnas poiss ning võttis prefekti varrukast kinni ning tiris ta kamba juurest eemale. "Mis sul kavas on ?" küsis ta, vaadates pingsalt noormehele otsa.
|
|
|
Post by Taaniel de Bismarck on Jan 13, 2008 11:26:39 GMT 3
Taaniel võpatas korra, kui üks võõras noormees temast kinni haaras ja ennast tutvustas. Poiss naeratas teistele vabandavalt ja sammus Marcusega pisut eemale. "Mis mõttes?" päris Taaniel viisakalt hämmeldunult. Kuigi tal olid enamus inimesed meelest läinud, olid nad kuidagi uduselt ta mälusoppides peidus. Marcus oli aga täiesti tundmatu. Närviliselt kulmu kortsutades jäi ta poisi vastust ootama.
|
|
|
Post by Marcus Prophesy on Jan 13, 2008 18:37:25 GMT 3
Marcus vaatas endiselt pingeliselt Taanieli poole. "Otseses mõttes,"lausus noormees veid**e kramplikult naeratades. Peagi aga muutusid ta näojooned taas lõdvaks ning ta vaatas tõsise ning veid**e sünge pilguga noormehele otsa.
"Noh?" küsis poiss poissi varrukast lahti lastes. Ta pani käed taskusse ning võttis sealt välja suitsupaki ning hõbedase tšäksi. Võtnud pakist ühe suitsu, pani poiss selle hambusse. Seejärel süütas ta selle põlema ning tõmbas sealt paar mahvi. Peagi aga ulatas Marcus paki Taanieli poole.
|
|
|
Post by Taaniel de Bismarck on Jan 13, 2008 18:52:15 GMT 3
Taanielil oli ikka veel natuke aega segane ilme, järsku ta aga taipas. "Aa, nüüd sain aru," lausus ta naeratades ja võttis tänavalt naeratades pakist ühe suitsu. Selle võlukepi abil süüdanud, vastas poiss Marcusele: "Minu ainus kava on teada saada enda minevikust. Vaata, mul on üpris pikaajaline mälukaotus ja ravitsejad arvasid, et Sigatüükas võib mälu hakata tagasi tulema. Muud mul ausõna plaanis ei ole. Aga sa võid öelda, mida sa täpsemalt mõtlesid." rääkis Taaniel kiirelt ja tõmbas ühe mahvi.
|
|
|
Post by Marcus Prophesy on Jan 14, 2008 8:13:34 GMT 3
Noormees kangestus hetke. Taanielil on mälukaotus? See seletab siis kõik.. "Aah," lausus poiss ning vaatas korraks enda siniste silmadega taevasse. Ta ohkas raskelt ning vaikis pikalt, ilmselt arutledes, mida öelda.
"Olgu," lausus noormees. Vaene Samara. Poiss teadis, mida tüdruk mõelda võis. "Vabandust, et teid häirisin. Ma tahtsin ainult teada," sõnas Slytherinlane ning lükkas keebi kapuutsi pähe. seejärel pööras ta end ümber ning hakkas kõrgil sammul lossi poole kõndima, mantel taga vuhisemas.
|
|
|
Post by Taaniel de Bismarck on Jan 14, 2008 17:15:33 GMT 3
Taaniel vaatas üllatunult, kuidas Marcus ära hakkas kõndima. "Oota!" hüüatas nooormees, ja kiirustas talle järele ise hoolega sigaretti tõmmates. "Kas ma teadsin sind varem?" päris noormees. Olles huvitatud sellest, miks Marcus tahtis teada saada mida Taaniel plaanib.
|
|
|
Post by Marcus Prophesy on Jan 14, 2008 21:51:08 GMT 3
Marcus jäi seisma ning tõmbas veel viimase mahvi enda suitsust enne, kui ta selle maha viskas ning saapaninaga lömastas. Ta vaatas Taanieli poole ning ohkas raskelt.
Nii raske oli rääkida noormehega, kes ei teadnud teda ning keda ta ka ise õieti ei teadnud. Poiss vaid naeratas korraks.
"Ei teadnud. Kuid mina tean sinust rohkem, kui sa ise endast tead," lausus poiss. "Samara. Teda sa ju tunned?! Ta oli kunagi mu parim sõber. Enne, kui ta siia, Sigatüükasse tuli. Kuid meie teed kohtusid taas. Ja ta rääkis mulle sinust," lausus poiss.
Ta vaatas korraks pilvisesse taevasse, kuid ta ei jäänud seda kaua jõllitama. "Ma loodan, et sa enam talle haiget ei tee. Ta on seda piisavalt saanud ning ta on alles noor," sõnas Slytherinlane ning pistis käed sügavale keebi taskutesse. Seejärel hakkas ta edasi kõndima.
|
|