|
Post by Samara Soul on Jan 11, 2008 8:37:48 GMT 3
Kell hakkas näitama üksteist ning väljas oli kottpime. Õues oli meeletult külm. Võis öelda, et miinus kakskümmend kraadi vist. Enamus lapsed olid rõõmsalt puhketubades. Mõned neist juba magasid. Kõik, peale Samara.
Tema jalutas vaikselt Keelatud Metsa juures, käed taskus ning pilk mittemidagiütlev. Gryffindori värvides sall oli soojalt ümber neiu kurgu. Must nahkmantel voogas taga. Neiu saabaste lumised jäljed olid kitsal teerajal näha ja oleks reetnud ta asukoha hõlpsalt.
Ronkmustad tuulekäes lehvimas, vaatas tütarlaps ringi. Mõtted olid segased. Tunded olid segi pekstud. Algul Calebi surnust ärkamine ning siis Taanieli tagasitulek. Loomulikult oli Samara rõõmus selle üle. Kuid kogu see asi oli veel kahtlane.
Neiu ohkas vaikselt ning pööras pilgu metsa poole. Ta sisenes metsa, kuid ei kõndinud sügavale. Peagi oligi ta täpselt sama kännu juures, kus ta oli Taanieliga hüvasti jätnud.
|
|