|
Post by Susannah Simon on Dec 3, 2007 22:24:58 GMT 3
Kerge haigutuse saatel oli Susannah koolimajast väljunud ning suundus nüüd mantlit pisut tihedamalt ümber tõmmates Keelatud Metsa poole. Tüdruk oli arvanud, et oleks paras aeg ka seda külastada, eriti veel enne, kui ilm uuesti sulaks läheb ja sinnani jõudmiseks sopamülkast läbi sumpama pead. Vähemalt nii uskus ta olevat õue siis, kui seal parajasti lumesulamisveel vaba voli on.
Vaikselt mingit tundmatut viisi ümisedes jõudis tütarlaps varsti esimeste puudeni ning ohkas kergelt - nii vaimustusest kui ka sellest, et ilm pisut liiga külm oli. Mõttes sõideldes kinnaste mahajätmise pärast puhus ta kätele ning pani need seejärel taskutesse. Maha vaadates naeratas slytherinlane omaette kergelt ning alustas kõndimist pikki rada, mille mitmed jalapaarid sinna sisse olid tallanud.[/i]
|
|
|
Post by Liza Devan on Dec 4, 2007 20:01:47 GMT 3
Liza astus koolimajast välja. Peale vaikset ja summutatud mütsatust ukse kinnilangemisel jalutas ta keelatud metsa poole. Ta mõtles kergelt selle üle, et ta oli Sigatüükas nüüd juba natuke aega olnud, aga siiski ei teadnud ta siit veel kedagi. No professorid ja vaimud välja arvetatult. Tüdruk jõudis metsa juurde, kus ta alguses kedagi ei olnud märganud, kuid nüüd sai ta aru, et pole seal ainus.
" Tere hommikust. Mina olen Liza. " tüdruk mõtles kergelt, kas ta äkki liiga entusiastlik ei olnud ning jäi siis oma majakaaslase vastust oodates kergelt raagus puudega metsa pool evaatama.[/i]
|
|
|
Post by Susannah Simon on Dec 4, 2007 20:29:04 GMT 3
Susannah pöördus küllaltki järsult ümber, jäädes otsa vaatama tütarlapsele, keda ta vahem märganud ei olnud. Kergelt noogutades andis ta märku, et oli kuulnud, mida teine rääkis. "Tere hommikust, Liza," lausus ta kergelt kulme kergitades. Tütarlaps ei öelnud oma nime, vaid kõndis selle asemel paar sammu edasi.
End veidi ebaviisakana tundes suunas ta pilgu uuesti noorukile. "Ja te olete millises majas, kui küsida tohib," pomises ta vaikselt, näole veidi leebemat ilmet manades. Tundus, nagu ei oleks varahommikune tusatuju Susannah'st veel lahkunud, sest tüdruk ohkas sügavalt ning keeras pea kergelt silmi pööritades järve poole.[/i]
|
|
|
Post by Liza Devan on Dec 5, 2007 13:07:12 GMT 3
Liza ei pööranud majakaaslase ebaviisakale käitumisele kõige suuremat tähelepanu ning imestas kergelt, et too end ei tutvustanud ning tema majamärki ei vaadanud. Tüdruku käitumisest mõistis Liz aga kohe, et tegemist on Slytherinlasega." Slytherinis. " ütles ta ainult ning jäi peaaegu et mitte üldse huvitunult metsa vaatama.[/i]
|
|
|
Post by Susannah Simon on Dec 7, 2007 20:40:47 GMT 3
Susannah andis kerge noogutusega märku, et oli kuulnud, mida teine ütles. Peagi lisas ta isegi sama maja nimetuse ning saatis Liza'le kerge naeratuse, mis vist eriti temalik ei olnud. Kerge muie püsis tema näol, kui ta tütarlast tegevusetult seismas nägi.
"Esimene klass?" päris ta pisut huvitunult ning kõikus hetkeks jalgadel. Seejärel kohendas ta kaelas tuule tõttu pisut tõmblevat salli ning sidus selle kõvemini kinni, üht pilku käekellale heites. Aeg ei olnud peaaegu üldse liikunud.[/i]
|
|
|
Post by Liza Devan on Dec 8, 2007 21:27:21 GMT 3
Liza noogutas, kuulnud Majakaaslase vastust. Siis, kui talle oli meenunud, küsis ta. " Ja kuidas on su nimi? " Ta vaatas mittemidagiütleva pilguga hetke tüdrukut, kuid keeras peagi pilgu metsa poole.[/i]
|
|