|
Post by Samara Soul on Nov 29, 2007 20:48:22 GMT 3
Samara võpatas järsku, kui Joseph teda suudles. Peagi aga läks noormees ära ning tütarlaps vajus puu vastu. Ta sulges vaikselt silmad ning naeratas endamisi. Võimatu, mõtles tütarlaps. Ta vaatas noormehele järgi.
Järsku aga tõukas ta end puu najalt lahti nnig jooksis siiski Josephile järgi. Ta kõndis ta ette ning vaatas talle otsa, põsed õhetamas. "Mis sai noormehest, kes ei suudleks iial minusugust ?" küsis tütarlaps noormehelt.
|
|
|
Post by Joseph G. Zabini on Nov 29, 2007 20:58:11 GMT 3
Josephi pilk oli maha suunatud ja mitmed mõtted keerlesid noormehe peas ringi. Ta ei suutnud ikka veel uskuda, et oli suudelnud gryffindorlast.
Prefekt ju vihkas gryffindorlaseid, või siis dorklaseid ja ta ei kavatsenudki seda vihkamist ühe koolivanema pärast lõpetada, kuid samas ta tahtis Samaraga siiski vähemalt sõpradeks jääda.
Märganud aga, et nooruk siiski tuli prefektile järgi ja seisis nüüd Josephi ees, jäi noormees seisma ja vaatas siis Samara poole. "Ma ei tea," Sõnas ta vaikselt.
EDIT: Muutsin postitust natuke.
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 29, 2007 21:08:22 GMT 3
Samara ohkas vaikselt ning kõndis noormehele lähemale. Lõpuks oli neil umbes sama väike vahe vahel, kui oli olnud ennem. Ta hammustas vaikselt alahuulde ning vaatas ringi. Lõpuks hakkas lossi poolt ka mingi valgusenire paistma.
Tüdruk aga pööras enda pilgu uuesti Josephile ning naeratas õlgu kehitades. "Anna andeks mulle," lausus ta. "Anna andeks selle eest, mis ma nüüd teen, kuid ma tahan siiski teada, mis sellest noormehest saanud on," sõnas ta ning pani enda jääkülmad käed noormehe põskedele. Seejärel sulges ta taas silmad ning asetas enda huuled Josephi omadele.
|
|
|
Post by Joseph G. Zabini on Nov 29, 2007 21:22:35 GMT 3
Joseph ohkas sügavalt kui Samara talle lähemale tuli. Noormehele tuli meelde, kuidas ta ütles enne Samarale, et ta ei kahetse kunagi. Järelikult ei kahetsenud ta ka seda suudlust, mis toimunud oli.
Slytherinlane naeratas kergelt ja kuulas siis gryfifndori koolivanema ära. Tundnud Samara külmi käsi enda põskedel, naeratas nooruk õrnalt ja suudles siis õrnalt tütarlast vastu, tõmbudes peagi temast uuesti eemale.
Josh asetas käed 'kaaslase' õlgadele ja vaatas talle sügavalt silma. "Samara..." Alustas ta. "Me ei saa nii jätkata." Lisas ta ja mõtles siis hetke. "Mina tahan saada surmasööjaks, sina aga pooldad arvatavasti heasi."
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 29, 2007 21:30:40 GMT 3
Samara ohkas vaikselt ning naeratas. "See ei loe," lausus tüdruk noormeest naeratades. "Kui sa tahad saada kunagi surmasööjaks, siis saa. Mina ei tea, mis mina enda eluga peale hakkan. Kuid sinna on veel aega ka," lausus tütarlaps vaikselt.
Ta võttis noormehe käed enda õlgadelt õra ning pigistas neid õrnalt. "Ma ei karda enam tunnistada endale ja ka sulle, et sa meeldid mulle. Oled koguaeg meeldinud ning minu ja sinu vahelised tülid on seda tunnet alati tugevamaks muutnud," lisas Koolivanem kergelt naeratades.
"Ma ei palu sinult midagi. Ma tahaks lihtsalt teada, mis sinu hinges ja südames toimub, sest ma ei taha liigselt loota," lausus ta ning silmitses seejärel noormehele otsa.
|
|
|
Post by Joseph G. Zabini on Nov 29, 2007 21:42:18 GMT 3
"Jah aga... Mul oleks võimalus juba varsti, peale viiendat klassi, saada surmasööjaks." Lausus ta ja ohkas kergelt, tundes kuidas Samara noormehe käed enda õlgadelt ära võtab.
See ei muutnud slytherinlase meeleolu põrmugi paremaks. "Oh, sa meeldid ka mulle, Samara, aga..." Nooruk jäi vait ja astus siis koolivanemast paar sammu eemale, tõmmates käed tüdruku pihkudest välja.
Slytherini prefekt suunas aeglaselt pilgu maha ja ohkas taaskord. Ta ei teadnud, mida gryffindorlasele vastata. OT: Tuletan meelde, et Draco Malfoy sai ka kuuendas raamatus surmasööjaks, etjah.
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 29, 2007 21:52:20 GMT 3
Samara ohkas vaikselt ning noogutas. "Ma mõistan," lausus tütarlaps ning keeras noormehele selja. a vaatas taevasse, kuid pigistas peatselt silmad kõvasti kinni. Seejärel pühkis ta pisara silmanurgast ära ning keeras end taas Josephi poole.
"Ma saan sinust absoluutselt aru. Ma olen kõigest Gryffindorlane," lausus tütarlaps. Teinud noormehele põsele põsemusi taganes tütarlaps. "Teinekord lahingus kohtume," sõnas tütarlaps ning keeras noorukile selja. Ta ohkas raskelt kui hakkas edasi kõndima.
|
|
|
Post by Joseph G. Zabini on Nov 29, 2007 22:22:25 GMT 3
Joseph vaid noogutas ja ohkas jälle, vaadates samal ajal kuidas Samara Josephile selja keeras, kuid siis peagi uuesti noormehe poole vaatas.
Jah, Vastas noormees mõttes, kuigi veidi vastumeelselt, ning asetas siis pärast põsemusi käe kohale, kuhu neidis talle musi teinud oli.
Seejärel saatis slytherinlane veel ühe pilgu Samara seljale ja taganes siis jällegi, ühe puu poole, vajudes peagi puu najal lumele istuma. Ta tõmbas jalad kõhu juurde, võttis kätega ümber nende kinni ja asetas siis lauba vastu põlvi, sulgedes aeglaselt silmad.
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 29, 2007 22:48:35 GMT 3
Samara kõndis aeglaselt lossi poole, mõtted väga segased. Samara, miks sa pidid just tema valima ? Ta on sulle ainult haiget teinud, lausus üks pool tema peas. See ei loe. Praegune hetk oli ju nii ilus, lausus teine. Saa aru.. Ta hakkab Surmasööjaks ! Sa pead ta kunagi ära tapma ju, lausus taas esimene. Ma ei teeks seda iial, lausus teine.
Vaikselt haaras Samara enda peast kinni ning hakkas lossi poole jooksma. Ta pea valutas järsult hullult ning silmad kipitasid. Peatselt avanesid lossi hiigelsuured uksed ning Koolivanem kadus kõledusse..
|
|