|
Post by Brenda Edweena White on Nov 24, 2007 13:27:07 GMT 3
Brenda kehitas õlgu ning lõpetas oma Võiõlle. "Nii, kui see teid nüüd ei pahanda, siis ma tõusen korra ja toon endale uue joogi," sõnas ta ükskõikselt ning tõusis. Nooruk jalutas leti juurde, saatis kõrtsmikule tähendusrikka pilgu, võttis oma uue joogi, maksis ning oligi juba tagasi teiste juures.
"Rääkisite millestki tähtsast minu äraolekul ?" küsis ta ning vaatas kerge kulmukergitusega mõlema tüdruku poole. Nooruk võttis esimese lonksu joogist ning ootas, et keegi midagi ütleks.[/color]
|
|
|
Post by Birgith Styll on Nov 24, 2007 13:39:07 GMT 3
Birgith muigas Karmeni küsimuse peale õrnalt ning lausus siis küllaltki vaikselt: "Ah, tulin lihtsalt aega veetma." Ta kehitas õlgu ning naeratas siis õrnalt. Märgates, et Brenda uut jooki tellima läheb, saatis ta karmenile ühe lõbustatud pilgu.
Kui neiu tagasi lauda oli tulnud ning küsimuse esitanud, mis Birgithit mingil määral üllatas, kergitas ta väikese kavalusega kulme. "Jah," alustas ta. "me, see tähendab mina rääksin sellest, et huvitav kes te olete. Mulle pole te end veel tutvustanud, kuigi ega see nii väga hädavajalik olegi, eks?!" Tegemata välja sellest, et ka Birgith polnud veel end tutvustanud, seadis ta pilgu Brenda poole ja muigas vaveumärgavatvalt.
|
|
|
Post by Brenda Edweena White on Nov 24, 2007 13:44:47 GMT 3
Brenda turtsatas ning kehitas õlgu. "Ma pean nentima, et teil on t õ e s t i õigus. See ei ole hädavajalik," lausus ta ükskõikselt ning saatis neiule muige. "Sest ega teiegi ennast tutvustanud pole, kuid ma eeldan, et ka s e e pole esmatähtis." Nooruk kehitas õlgu, asetas jala üle teise ning toetas tooli seljatoele.
Tüdruk võttis veel ühe lonksu joogist. Pärast mõningast mõttlemispausi kehitas ta vaevumärgatavalt õlgu ning tõmbas enda kapuutsi samuti peast. Nüüd tulid nähtavale alt tumedad ja pealt valged juuksed, mis ei tundunud kuidagi selle kõrtsi õhkkonnaga sobivat. Brenda kergitas hetkeks kulme, raputas siis aeglaselt pead ning võttis tüdinult veel ühe lonksu.[/color]
|
|
|
Post by Birgith Styll on Nov 24, 2007 14:00:29 GMT 3
Birgith turtsatas lõbustatult. Ta suunas pilgu tüdrukule, kes just rääkinud oli ning kergitas siis kulme. "Ei, see pole tõesti hädavajalik, kuid sellegipoolest oleks see viisakas," lausus ta muiates ning pööras siis pilgu enda ette.
"Mina ei ole end tutvustanud seetõttu, et ma pole viisakas," pomises ta , kuid siiski nii valjult, et ka teiseid seda kuuleksid. Tüdruku hääles oli sarkasmi, kuid siiski oli see pigem lõbustatud. Vaatamata kellegi poole, et tema näoilmest midagi välja lugeda, suunas ta pilgu hoopis lauale.
|
|
|
Post by Brenda Edweena White on Nov 24, 2007 14:04:35 GMT 3
Brenda turtsatas lõbustatult. "Tundub, et me oleme kasvõi natukene sarnased," sõnas tüdruk irooniliselt ning pööritas silmi. Hoides endiselt oma näoilmet tüütu ja igavuse seguna vaatas ta vestluskaaslast. "Kuna mulle ei meeldi üldse viisakas olla, kui minu hmm .. kaasrääkija seda samuti pole."
Nooruk kehitas õlgu ning rüüpas pudelist. Vaadates korraks Karmeni poole muigas ta kergelt ning silmitses siis õllepudelit.[/color]
|
|
|
Post by Karmen M. Simple on Nov 24, 2007 14:19:41 GMT 3
Karmen vaatas oma "kaaslaseid" kerge imestusega. "Samas te ju võiksite ennast tutvustada," tegi neiu varsti ettepaneku, "natuke viisakust võiks ju ikkagi olla, isegi kui te seda ei ole." Midaiganes, mõtles Karmen, ma ei oska enam midagi normaalset kah rääkida...ah keda huvitab.
Oma võiõlu lõpuni juues vaatas Kassu kordamööda nii Birgithit kui ka Brendat. Miia ei viitsinud veel uut jooki tuua, niisiis vaatas ta kahte imeliku välimusega naist, kelle pikad ninad paistsid välja nende mustade suurte kapuutside alt.
|
|
|
Post by Joseph G. Zabini on Nov 24, 2007 15:05:00 GMT 3
Seapea kõrtsi uks avanes sellel päeval juba mitmendat korda ja seekord astus Seapeasse Slytherini maja prefekt Joseph. Ta seisatas hetkeks ukse juures ja vaatas siis kõrtsis ringi.
Kõik oli sama, nagu alati. Laes olid ämblikuvõrgud ja põrandat kattis tolmukiht. Ainult inimesed olid teised, kui välja arvata baarman.
Eemal märkas slytherinlane Birgithit ja Karmenit. Kergelt muianud, suundus Joseph letini ja tellis endale ühe võiõlu. Sellel ajal, kui baarman võiõlu pudelit ühelt riiulilt otsis, asetas prefekt mõned hõbemündid lauale ja sai peagi enda võiõlu kätte.
Seejärel suundus nooruk Birgithi, Karmeni ja ühe võõra tütarlapse poole. Jõudnud nendeni, silmitses noormees kõiki hetke ja lausus siis: "Tervist, kas ma võiksin teiega ühineda?" Joseph muigas taaskord ja lükkas siis laisalt vasaku käega musta kapuutsi peast.
|
|
|
Post by Brenda Edweena White on Nov 24, 2007 15:12:23 GMT 3
Brenda ei jõudnud Karmenile midagi vastu nähvata, sest tema tähelepanu köitis uks, mis jälle avanes. Seekord oli siseneja aga teistest nii mitmelgi põhjusel erinev. Nooruki pead kattis kapuuts, kuid siiski võis riietuse järgi aru saada, et tegu oli poisiga. "Kui nüüd mõtlema hakata, siis .. esimene poiss, kellega ma kusgil kohtun," sõnas nooruk endale mõttes ning turtsatas.
Nagu arvata oli, tuli noormees nende juurde ja loobus seal oma kapuutsist.[/color] "Nojah, miks ka mitte," sõnas ta silmi vidutades ning noogutas peaga veel ühe vaba tooli poole. Nüüdseks oli alles jäänud vaid kaks tooli, millest ühe poiss arvatavasti kohe hõivas. "Ja miks s i n a siin oled ?" küsis ta jäisel toonil ning uuris poisi välimust. "Ühel normaalsel Sigatüüka õpilasel ei ole ju sellisesse .. ebamaisesse paika asja." Nooruk kergitas kulme, jättes tähelepanuta selle, et tema ja kaks teist noorukit viibisid ju samas kõrtsis, seega oleksid ka nemad pidanud tema väite järgi ebanormaalsed olema ...[/I][/color]
|
|
|
Post by Joseph G. Zabini on Nov 24, 2007 15:21:28 GMT 3
Joseph muigas kergelt ja saatis ühe pilgu Karmeni ja Birgithi poole. Arvates, et majakaaslastel ei ole selle vastu midagi, et Joseph nendega ühineb, vajus slytherinlane ühele toolile istuma.
Ta avas võiõlu pudeli ja rüüpas siis veidi võiõlu, asetades järgmisena võiõlu pudeli suhteliselt tolmusele lauale. Ta silmitses hetke võõrast ja muigas jällegi.
Kuna too võõras tüdruk ei olnud ennast tutvustanud, ei otsustanud ka Joseph ennast tutvustada. Noormees libistas hajameelselt parema käe sõrmed läbi mustade juuste ja kergitas siis õrnalt kulme neidise küsimuse peale.
"Äkki ma ei olegi normaalne..." Alustas noormees ja irvitas siis. "...just nagu teiegi." Lõpetas slytherinlane, huuled moodustumas jällegi muiet.
|
|
|
Post by Brenda Edweena White on Nov 24, 2007 15:38:31 GMT 3
Brenda kehitas õlgu. "Võimalik, kuigi luba mul märkida, et mina olen täiesti normaalne. Pigem on ülejäänud Sigatüüka rahvas ebanormaalne," sõnas ta ükskõikselt, muigas ning võttis siis pudelist ühe lonksu. "Aga siiski, kui see väga suur probleem ei ole, siis sa võiksid öelda, miks sa siin oled. Meeldib sulle siin ? See räpasus ja vaikus ? Või sattusid juhuslikult ?" Brenda kergitas tülpiva näoilmega kulme.[/color]
|
|
|
Post by Joseph G. Zabini on Nov 24, 2007 15:57:53 GMT 3
Josephi näol asetses endiselt muie, kuid ta kulmud olid taas kergitatud mõne millimeetri võrra. "Te ju ütlesite ennem, et siia kõrtsi on asja ainult ebanormaalsetel." Alustas ta veid**e salapärasel hääletoonil.
"Järelikult olete ka teie ebanormaalne." Lisas slytherinlane veidi lõbustatud, kuid ka veidi külma hääletooniga võõrale tütarlapsele, arvates et too on kindlasti Slytherini sõõlatud.
"Ma olen Joseph, Slytherini prefekt." Tutvustas ta end seejärel veidi uhkelt enda 'kaaslasele' ja jäi siis ootama, kas too tüdruk end ka tutvustada suvatseb.
Kuulnud aga taas neiu häält, ohkas noormees vaevukuuldavalt. "Mulle meeldib siin jah rohkem, kui Kolmes luuas. Ma ei armasta just väga palju selliseid kohti, kus on kohutavalt palju inimesi tavaliselt, nagu Kolmes luuas." Vastas prefekt tüdruku küsimusele.
|
|
|
Post by Birgith Styll on Nov 24, 2007 16:04:51 GMT 3
Birgith raputas Karmeni poole vaadates õrnalt pead ning naeratas siis, andes märku, et kõik on kontrolli all. Praegu ei kavatsenudki Birgith end tutvustada, vähemalt mitte enne, kui Brenda seda ei teinud. Õrnalt muiates viis ta pilgu enda ette ning jäi huvitult ruumi silmitsema.
Prefekt ei kuulnud ega näinud midagi Josephi sisenemisest enne, kui ta enda kõrval tolle häält kuulis. Neiu pööras pilgu tema poole. Tüdruku kulmud kerkisid mõne millimeetri võrra, kuid muud muutust ma meeleolus ei olnud märgata. Ta noogutas, andes sellega märku, et ka temal polnud midagi vastu selle eest, et prefekt istuda võis ning viis siis pilgu taas enda ette.
Tütarlaps kuuluas muiates tüdruku ja Josephi vetslust, vahele segamata. Alles siis, kui poiss vait jäi ning , Birgith lausus: "Ei, mina olen täiesti nõus, et ma olen hallist massist, ebanormaalne ja ebaviisakas, kui seda Seapeas olemine näitab." Slytherinlase hääles oli kuulda küll õrna sarkasmi, kuid siiski püsis see rahulik ja küllaltki tasane.
Pööramata silmi kellegi poole, jäi ta küllaltki neutraalse ja rahuliku ilmega enda ette vaatama. Igavusest tõstis ta parema käe lauale ning hakkas näpuotstega lauale prõmmima, tekitades sellega summutatud heli.
|
|
|
Post by Brenda Edweena White on Nov 24, 2007 16:07:24 GMT 3
Brenda pööritas silmi. "Jah, ma tean suurepäraselt, mida ma ütlesin. Ma lihtsalt mõtlesin seda teiste inimeste seisukohalt. Tegelikult on see koht siin kõvasti .. hubasem, kui Kolm Luuda ning minu väike lugupidamine inimestele, kes eelistavad seda paika teisele," selgitas ta tüdinenult ning rüüpas jälle pudelist ühe lonksu.
"Tore teada," sõnas ta noormehe tutvustuse peale ning noogutas kergelt. Nooruk haigutas laialt ning heitis siis ühe pilgu võõrastele, kes omavahel rääkisid ning ennast ikkagist kapuutsiga varjasid. "Kas kellelgi mingi huvitav jututeema leidub taskus ? Ma mõtlen, et kui ei, siis ei ole väga mõtet siin istuda. Muidugi, kui teile meeldib oodata, kuni järgmine tuttav sisse astub, siis muidugi," sõnas ta sarkastiliselt ning uuris teiste nägusid.[/color]
|
|
|
Post by Karmen M. Simple on Nov 25, 2007 14:34:52 GMT 3
Karmen noogutas kergelt ja vaevumärgatavalt Josephile tervituseks. Kuulates teiste juttu ei leidnud neiu, et tal oleks midagi kaasa öelda. Nüüd vaatas tütarlaps kergelt lõbustatud ilmel Brendat. "Eks sa paku ise mõni põnev jututeema," ütles Kassu natuke ülbelt ja natuke igavlevalt ning rõhutades sõna põnev.
Tahtes võtta lonksu oma võiõlust, märkas Miia, et see oli otsas. Sõnagi lausumatta tõusis nooruk püsti ja suundus letini, kus ta tellis endale uue. Joogi eest maksnud tuli Karmen tagasi lauda ja kuulas edasi teiste juttu viitsimata kaasa rääkida.
|
|
|
Post by Birgith Styll on Nov 25, 2007 19:38:48 GMT 3
Kuulates tüdruku, kes end siiani veel tutvustanud ei olnud - mis oli ka osalt Birgithi enda süü - juttu, kergitas Birgith õrnalt kulme. Ta lükkas parema käega näo ette tulnud juuksesalgu selja taha ning seadis siis taas silmad tüdrukule.
Järgmine rääkija oli Karmen, kelle ütluse peale Birgith silmnähtavalt muigas. Siiski, jättes mulje, et ta ignoreerib täiesti majakaaslase vastust, prefekt ütles: "Ei, vähemalt minul ei leidu t a s k u s küll ühtki põnevat jututeemat, kuid neid annab põhimõtteliselt maast üles korjata, eks." Neiu hääles oli tunda sarkasmi, kuid siiski hoidis ta hääle tavapäraselt rahulikuna, mille järgi tütarlapse hääl oli juba tuntud.
Birgith naeratas majakaaslasele tüdrukule, kellele ta just vastanud oli, õrnalt, milles oli segunenud ka teatavat muiet. Tütarlaps pilutas õrnalt silmad ning jätkas: "Kuid jah, ega selle õige teema leidmine nüüd ka just eriti kerge ole. Kes see ikka tahaks näiteks ilmast, või siis sellest, kuidas meile kõigile ääretult kaunis ja ilusas ja toredas Sigatüükas meeldib ning kes meie lemmikõpetajad on ja muust sellisest jurast rääkida." Neiu kulmud kerkisid mõne millimeetri võrra, kuid ta hoidis pilgu enda ees, laskmata end kellegil häirida. Tüdruku nägu oli rahulik ega näidanud välja ühtki tunnet, mis teda praegu valdas.
Laskmata kellegil vastata, või kasvõi vastust mõelda, avas Birgith mõne hetke pärast taas suu. Nüüd oli tema hääletoon sootuks erinev, selles peegeldus teatavat küsivat, kuid samas ka lõbustatud ja otsustaja tooni. "Niisiis, kas kellegil on mõnda originaalset teemat välja pakkuda, või siis peame tõesti, nagu ikka veel teadmata nimega tütarlaps välja pakkus, ära minema, kuna tõesti ei ole siin mõtet vaikides passida." Birgith tõstis pilgu enda eest ning jäi siis kordamööda kõigile vestluskaaslastele otsa vaatama, soovides neilt veid**enegi osavõtlikust.
|
|