|
Post by Chris- Matthew Vandom on Nov 22, 2007 22:39:46 GMT 3
Caleb oli väga pahas tujus. Ta tuli kiirelt kõndides järve äärde. Ta ei teadnud ,et mida teha. Ta läks jää peale . Ta teadis ,et see võib olla vel nõrk. aga see kandis poissi. Ta kõndis järve keskele ning sis seal istus jää peale. Ta pühkis lume jäält ning siis nägi ,et jäätunud vetikat mis oli veel roheline. Siis hakkas poiss tagasi minema ääre poole. Siis juhtus aga midagi kohutavalt. Caleb kukkus vette. Ta kaotas selle koha kus oli auk ning ta hakkas tugevalt jää all peksma jääd katki kuid see ei õnnestunud. Caleb oli väga paanikas ning siis leidis ta selle augu. Ta jalad olid väga krampid ning poiss püüdis sealt välja saada kuid ta ei suutnud. Ta jäi kätega toetades äärele appi hüüdma kuid tormi vihinaga ei kuulnud teda keegi. Lõppuks sai ta kuidagi sealt välja ning ta roomas mööda jääd kalda poole. Kui oli ta kindla maapeal siis hakkas ta roomama lossi poole kuna ta jalad olid krampis. Poiss oli lumest täitsa valge. " Appii" karjus poiss juba päris vaikselt kuna külm vesi võttis ta hääle ära. Ta ei suutnud enam. Ta jäi keset teed teadvuseta. Lumi sadas talle aeglaselt peale.
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 23, 2007 14:47:49 GMT 3
Mõtliku pilguga jalutas Koolivanem Samara järve ääres. Õues sadas tihedalt lund ning oli tugev tuul. Tüdrukul oli peas kapuuts ning käes kindad. Veid**e nukralt ohkas ta ning vaatas taevasse, mis oli lubihall. Seejärel kummardus ta ning võttis peotäie lund. Ei, lumi kokku ei hakanud. Torisedes raputas neiu enda käed lumest puhtaks ning hakkas mööda järvekallast edasi kõndima.
|
|
|
Post by Joseph G. Zabini on Nov 23, 2007 15:46:36 GMT 3
Oli vastik lumetorm, vähemalt Joseph seda väga ei talunud, aga kuna tal ei olnud midagi muud teha, oli noormees otsustanud järve äärde jalutama tulla.
Sigatüüka suured uksed avaneski ja õue astus Joseph, kelle pead ja poolt nägu varjas must kapuuts, nagu alati, ning kelle kaela ümbritses Slytherini toonides sall.
Slytherinlane pidi kahetsusega nentima, et õues oli külmem kui tavaliselt. Puhketoa võlutud aknast ei tundunud õues üldse nii külm olevat, kui päriselt.
Siiski kõndis Joseph edasi. Eemal märkas ta Samarat, kuid ei tahtnud tütarlapse juurde minna. Slytherinlane oli gryffindorlase peale endiselt pahane. Saatnud veel ühe külma pilgu koolivanemale, asus Joseph taas jalutama, pilk enda ette seatud.
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 23, 2007 15:53:17 GMT 3
Kuuldes kellegi samme, pööras Koolivanem enda pilgu Josephi poole. Hetkeks nende pilgud kohtusid, kuid noormehe oma tundus koolivanemale nii jäine. Peagi jalutaski noormees eemale. Samara ohkas vaiskelt ning võttis käe taskust välja, sättides korraks Gruffindori värvides salli.
Seejärel viskas ta pilgu vaikselt maha ning vajus mõttesse. Õues oli endiselt jäiselt külm. Tütarlapsele ei meeldinud selline ilm. Lumi oli tema jaoks tore, kuid väljas oleks võinud siiski soe ilm olla.
Vaikselt hakkas neiu edasi kõndima, kuni jõudis ühe pingi juurde, mis oli ühe puu all, kuid siiski Järve ääres. Ta pühkis sellelt lume maha ning võttis seejärel seal istet. Mõtlikult vaatas ta üht auku keset jääd.
|
|
|
Post by Kirlit Greenberry on Nov 23, 2007 16:22:21 GMT 3
Rahulikult jalutades, kõndis Kirlyt mööda järve. Nähes seal auku peatus ta korraks ning jäi mõttesse.
Tema pilk pöördus äkitselt kõrvale ning eemal nägi ta kahte inimest - Koolivanem Samara't ja Slytherini prefekt Joseph'it. Sammud võttis ta siiski Samara poole ning nii pea kui ta puu juures oli aevastas neiu kaks korda järjest.
'' Hei, Samara olid, eks, koolivanem!?'' küsis tüdruk peale aevastust igaksjuhuks üle, kuna lumi sadas tüdrukule otse näkku, ning see pani tüdruku silmad tihedasti pilgutama. Koolivanema poole vaadates jäi tüdruk vastust ootama.
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 23, 2007 16:28:22 GMT 3
Samara vaatas tema juurde tulnud tüdruku poole ning noogutas vaikselt. "Jah, kuidas saan aidata ?" küsis tütarlaps veid**e väriseva häälega. Mitte, et ta oleks nutme puhkenud, kuid õues oli väga külm.. endiselt.
Taaskord sättis ta enda salli ning jäi siis küsiva ilmega Gryffindori prefekti silmitsema.
|
|
|
Post by Kirlit Greenberry on Nov 23, 2007 16:35:56 GMT 3
'' Ei-eii, ma lihtsalt küsisin üle, '' muigas Kirlyt lõdisedes. '' Igav hakkas ja tulin järve äärde jalutama, ning kuna nägin sind mõtlesin lihtsalt rääkima tulla, kui sa just omaette olla ei taha, aga kui tahad, siis ma võin ära ka minna,'' sõnas ta veel kord muiates ja sõbralikult.
Gryffindorlane asetas oma käed tasku ning istus Samara kõrvale pinki. Tüdruk jäi vaikselt lootma, et koolivanemal midagi selle vastu pole.
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 23, 2007 17:05:32 GMT 3
Samara naeratas nõrgalt ning vaatas korraks Kirlyt'ist üle, Josephit, kes eemal oli. Peagi aga vaatas ta taas majakaaslasele otsa. "Ei, mul oli ka igav. Sa olid Kirlyt, eks ? Prefekt oled sa.. Seda ma tean, sest nägin sind ükskor koolipeal ja sul oli märk rinnas," lausus tütarlaps muiates.
|
|
|
Post by Kirlit Greenberry on Nov 23, 2007 21:21:34 GMT 3
Kirlyt'i silmad pöördusid slytherinlase poole, keda Samara korra silmitses. Peagi, kui ta kuulist küsimust, naeratas ta. '' Jap, Kirlyt,'' vastas ta .
Neiu tõmbas endale kapuutsi üle pea ning varjas oma silmi lume eest. '' Millega muidu siis ka tegeleda meeldib?'' küsis ta uueks küsimuseks.
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 23, 2007 21:24:30 GMT 3
Samara noogutas kergelt, kui oli kinnitust saanud sellele, et prefekti nimi on tõepoolest Kirlyt. Ta ohkas vaikselt ning kummardus kergelt, võttes maast taas peotäie lund. Ta mätsis selle kõvaks lumepalliks ning viskas selle seejärel kuskile.
"Sigatüükas või ?" küsis tütarlaps tütarlapselt järgmiseks ning vaatas talle otsa. Siiski ei jäänud ta majakaaslase vastust ootama, vaid lausus: "Tegelikult ma ei teagi. Sigatüükas on nii palju asju millega on hea tegeleda."
|
|
|
Post by Chris- Matthew Vandom on Nov 23, 2007 21:56:53 GMT 3
Caleb tuli korraks teadvusele. Ta ripsmed olid lumest valged. lumi oli ta juba valgeks katnud. poiss nägi eemal teisi aga kuna õues oli torm. " Aidake.Palun aidake" lausus poiss sosinal kuna tal polnud enam häält. " Palun aidakee. Ma olen siin" lausus ta kuid keegi ei pööranud tema poole pilkugi. Poisil voolasid pisarad alla. Ta ei suutnud ennast liigutada.
|
|
|
Post by Kirlit Greenberry on Nov 23, 2007 21:59:34 GMT 3
''Okei, '' sõnas prefekt ning silmitses uuesti auku jääs. ''Keegi on vist sinna varem sisse kukkunud,'' lausus tüdruk mõtlikult.
Kirlyt võttis taskust välja kaks kommi. ''Tahad?'' küsis neiu ning ulatas käe Samara poole.
|
|
|
Post by Chris- Matthew Vandom on Nov 23, 2007 22:02:04 GMT 3
" Aidakeee. Paluun" lausus poiss ikka veel. Poiss sai aru ,et keegi ei kuulnud teda. Ta püüdis ,end liigutada kuid tulutult. Poiss pööras pilgu taevasse ning lumehelbed langesid ta silmadesse.
|
|
|
Post by Samara Soul on Nov 23, 2007 22:17:31 GMT 3
Samara vaatas kahtlevalt kommi. "Ei, aitäh," lausus tütarlaps vabandava pilguga ning vaatas mõtlikult auku. "Läheks vaatama seda auku ? Ausaltöeldes pole ma varem väga ligidalt nii suurt auku näinudki. Minuga pole mingi õnnetus kunagi juhtunud," sõnas tütarlaps ning vaatas küsiva ilmega majakaaslasele otsa.
|
|
|
Post by Chris- Matthew Vandom on Nov 23, 2007 22:52:52 GMT 3
Caleb hingeldas palju. Ta pea oli juba märg ning nägu lubivalge. Poiss püüdis endast märku anda. Ta tõstis kätt ning raputas seda " Haidakee. Paluun" lausus ta veel sosinal ning ei suutnud enam kätt hoida ja siis pööras pilgu sinna teiste poole. Tegelikult oli ta ju teistel nii lähedal
|
|